Tihti liigume edasi isegi siis, kui keha ja meel annavad märku, et on aeg korraks maha istuda. Puhkamist peetakse vahel nõrkuseks, kuigi tegelikult on see üks tugevamaid samme, mida enda heaks teha saad. Isegi kõige eredam valgus vajab vahepeal hetke, et võtta aega ja taastuda.
Puhkus ei tähenda loobumist.
See ei tähenda, et sa ei pingutaks või ei hooliks.
Puhkus tähendab, et annad endale loa olla inimene — hingata, laadida ja lasta pingel hajuda.
Kui tunned väsimust, äravoolu või lihtsalt sisemist raskust, küsi endalt:
“Mida ma praegu tegelikult vajan?”
Sageli on vastus lihtne: veidi vaikust, natuke rahu ja luba mitte midagi teha.
Just selles vaikses ruumis sünnib uus jõud.
Sealt tuleb rahu ja mõistmine, mida kiirustades ei leia.
Ja just siis hakkab sinu valgus taas särama täieliku tugevusega.
Luba endal puhata —
see pole samm tagasi, vaid samm sinu enda poole.
