On perioode, mil elu ei liigu sirgjooneliselt — ja see on täiesti loomulik. Mõnikord annab teekond end tunda väikeste kõrvalpõigetega, nagu loodusrada, mis lookleb läbi metsa, et näidata sulle vaateid, mida otsetee kunagi ei pakuks. Iga käänak kannab endas hetke, mis õpetab sind märkama, kuulama ja kohal olema.
Sa ei pea alati tundma täielikku kindlust, et olla õigel rajal. Mõnikord on kõige olulisem lihtsalt see, et liigud edasi — kasvõi väikeste sammude kaupa. Just need väikesed, tasased sammud loovad suurte muutuste aluse. Kui tee tundub segane või keeruline, küsi endalt:
“Kas ma olen endaga aus, kohal ja avatud?”
Kui vastus on jah, siis liigud õigesti, ka siis, kui lõpp-punkt veel ei paista.
Meie teed ei pea olema sirged, et olla õiged.
Kohale jõudmine ei nõua täiuslikkust — ainult kohalolu ja valmisolekut liikuda edasi omas tempos.
